Kõnearendus
otsaga keele seljale vajalik kanal; hammastega tikust kinni hoides saame paraja vertikaalse kauguse. Harjutuse
käigus võib kasutada h hääldamist.
Keele ots võib olla hääldamisel hammaste vahel selle tagajärjel omandab kogu kõne pehme ja segase varjundi.
Renn tekib keele seljale valepidi põiki. Keele servad jäävad lahti, õhk läheb hääldamisel põskedesse. Tekib l-i
ja s-i vahepealne häälik. Sageli juhtub hammaste murdumise ajal.
k ja g on häälikud, mille moodustamiskogad sõltuvad naaber vokaalist ehk täishäälikust, mis eelneb või järgneb
k-le g-le. K ja tema heliline teisik g moodustatakse suulae ees- kui ka tagaosas selline suur moodustamisala
eeldab loomulikult normaalselt arenenud suulage.
Hääliku seade koosneb kolmest etapist :
· Hääliku hääldamine üksikult,
· Õpitava hääliku eraldamine teistest häälikutest,
· Hääliku kasutamine kõnes. (lk 27)
K ja g hääldamisvigu nimetatakse kappatsismiks