Minu jaoks on sõna riik midagi suurt. See ei ole lihtsalt piiride sees olev maa-ala, kus me elame, see on midagi palju rohkemat, midagi palju tähtsamat. Vajadus riiki kaitsta ning selle eest seista mistahes vaenlase eest, kas suure naaberriigi või kellegi vastu meie oma riigist, on tõesti suur ning peaks olema iga eestlase südameasi. ,,Riik, see olen mina" see ütlus ei olegi nii vale. Kõik, kes me töötame koos, et luua ühtne, väga suur perekond, meie moodustamegi riigi, meie olemegi riik. Omade eest tuleb väljas olla ning omasid tuleb hoida. Riigi kaitsmine on kindlasti oluline. Leian, et kõik, kes vähegi midagi teevad, et meie kodumaa oleks jätkuvalt iseseisev ning korras, on kangelased. Kangelased, kes on väljas Eesti eest.
Vanemaid inimesi on rohkem kui noori ning ka see võib viia Eesti väljasuremiseni. Eestis on vananev ühiskond. Kui on rohkem noori, on ka rohkem tööjõudu ja mõtteid, et meie Eesti oleks pidevalt õitsev riik. Iga riigi püsimiseks oleks vaja ka inimestevahelisi häid suhteis. Inimesed peaksid rohkem sallivust üksteise vastu näitama ning mitte mõtlema just selle peale, et kuidas küll sellest teisest inimesest üle olla ning olla kokkuvõttes kõigist paremad. Meie moodustamegi ühtse tervikuna Eesti ning et see püsiks, peame üksteisega ja olema tolerantsed. Kui me lihtsalt istuks ja ootaks seda, et meie eest tehaks kõik otsused ära, ei saakski Eesti püsida ega õitseda. Me kõik peaksime hoidma Eestit ja mõtlema pidevalt selle peale, mida meie saame teha oma riigi heaks, mitte selle peale, mida riik saaks meie heaks teha. Hoiame oma kodumaad, et see püsiks.
annaabi.ee 
