Lambakarjus ja aeg
Kui see
etajatel,
vadiile
) k5lab.
!e enam
li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel
1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest
krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi
nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate
britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid
e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui
le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed,
endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma,
mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad
elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid
juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma kiila
tolmu jalgadelt piihkida
annaabi.ee 
