Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega
protsessoreid.
CC-NUMA-arhitektuur on sobilik arvutitele, kus on kriitiline mälu latentsusaeg, sõltudes mälu
asukoha kaugusest protsessorist.
49. COMA-mudel (sh CC-COMA).
COMA-mudelis evib iga protsessor, analoogiliselt NUMA-mudeliga, teatava osa
ühiskasutusmälust.
Kuigi COMA-mudel sarnaneb NUMA-mudelile, on sellel oluline erinevus – COMA-
mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodulassotsiatiivse
vahemäluna.
Füüsiline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt
protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. DRAM vahemälust suunatakse andmed vastava
protsessori lokaalmällu.
COMA-arhitektuuris valdab iga allsüsteem osa üldisest aadressiruumist. Põhiline
COMA-arhitektuuri iseärasus seisneb selles, et süsteemi poolt kasutatavate andmete