Maakorraldus
Maareformi läbiviimise aluseks olev maaseadus 10.okt 1919 ja maareformi teostamise
määrus 28.jaan 1920.a ei lahendanud paljusid maaga seotud küsimusi, seepärast neid
pidevalt täiendatai ja muudeti, mis aga nõudis korduvate maakorraldustööde teostamist.
Kõige selle tulemusena venis maareformi läbiviimine paljudele aastatele ja kuulutati
lõpetatuks alles 1.jaan 1938.a.
Kokkuvõtteks. Seega 10 aastat väldanud maareformi käigus moodsutati müisa maadest
25 uut talu, mis said maad keskmiselt 10-15 ja, selahulgas põldu 3 ha. Mõisnikule jäi
endine mõisasüda koos kõigi majandushoonetega. Samal ajal paljud maasoovijad maad ei
saanudki. Igal mõisamaade jagamisel arvestati põhiliselt mõisniku soove, mitte aga
talupoegade omi. Talupojad oma kaebustest maakorralduskomisjonile väitsid korduvalt ja
õiglaselt, et mõisnikud ka vabas Eestis on säilitanud oma võimu talupoegade üle.
12. Maakorraldustööd 1919.39. a. (lk 148)