Innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis
aastakümnete taagast on pelgalt jäämäe tipp, mille alla on kuhjunud veelgi raskemad väljakutsed.
Ehkki nende majanduspoliitilisse keelde on tasapisi ilmunud sõnad ja mõisted nagu "teadus- ja
arendustegevus", "teadmistepõhine majandus" ning "innovatsioon", ei saada tegelikkuses neist päris
hästi aru. Paberil kasutab neid nii mõnigi teadlane ja ametnik, ka kõikvõimalike riiklike
arengukavade kokkupanemisel ja prioriteetide määramisel on lähtutud just nimelt neist, näiliselt
moodsaist mõisteist. Et nende mõistete kasutamine on langenud teatava moe ja pinnapealsuse
ohvriks, tõendab asjaolu, kui tihti ja millise avastusliku õhinaga kasutatakse nt mõistet
"teadmistepõhine majandus" ka arenenud maailmas (Freeman, Louçã 2001; innovatsiooni
leiutamisest Landes 1998, 45-59).
3