Eesti riigi areng
Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja
alandamatus nii ainelises kui au mõttes. Kohtumõistmise monopoolsuse põhimõtte kohaselt ei
võinud olla teisi kohtulikke instantse peale nende, mis alluvad Riigikohtule. Iga õiguslik
vaidlus pidi leidma kohtuliku lahenduse. Ei Riigikohtul ega Valitsusel polnud lubatud ära
võtta kodanikelt kohtu poole pöördumise võimalust.
Eesti riigivõimu käsitsemise oli Põhiseadus rajanud moodsaile riigi- ja haldusõiguslikele
põhimõtteile. Õigusriigi põhimõte oli olulisim ja see avaldus selles, et avalikku võimu lubati
käsitseda üksnes kooskõlas põhiseaduslike sätetega. Põhiseadusele omistas Põhiseadus aga
normatiivaktide sarjas esikoha ja kõrgeima kehtejõu. Põhiseadust ei saanud muuta ei
Riigikogu ega Valitsus, vaid ainult aktiivkodanikud ise. Teisele kohale riigiaktide süsteemis
asetati seadus. Kuid ükski seadus ei kehti kui tema sätted on vastuolusd Põhiseadusega.
annaabi.ee 
