Maailm 20. sajandi algul
Saksamaa märkas oma võimu vähenemist ja püüti
suurendada mõju kohalikule rahvale, ärgitades eesti lapsi nüüd saksa koolidesse astuma. 1904 Tallinnast alanud
linnavolikogude minek eestlaste mõju alla jätkus järgnevatel aastatel. 1906-1914 said eestlased enamuse veel Võru, Haapsalu,
Pärnu ja Rakvere juhtorganeis.
MAJANDUSE ARENG. Vaatamata olnud majanduskriisile jätkus majanduse edenemine. Maaharijad hakkasid rohkem
tähelepanu pöörama töö kaasajastamisele: osteti moodais põlluharimisriistu, hakati kasutama parema kvaliteediga seemneid ja
kunstväetisi. Hoogsalt edenes ühisettevõtlus tekkisid ühispiimatalitused ja kauplused, masinatarvitajate ühisused jms. Eesti
oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenumaid piirkondi.
JÕUVAHEKORRAD. Ametliku statistika andmeil oli Eestimaa kubermangus ja Põhja-Liivimaal 1911.a kokku 1 086 100
elanikku. Venelaste osakaal eestis kasvas, sakslaste arv aga langes. Sellele vaatamata oli kolme keele oskus eestis