Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
kollektiviseerimine)
Majanduspoliitika aluseks sai sotsialismi ülesehitamise idée. Ka säilinud erasektor püüti allutada
plaanimajandusele. Ka talude jaoks koostati plaanid.
Sõda tekitas Eestile rohkem kahju kui teistele liiduvabariikidele. Narva tööstuspiirkond oli
varemetes. Sõjajärgse industrialiseerimise põhitandriks kujunes põlevkivipiirkond. Rajati
kaevandusi. Olulised muudatused toimusid ka turbatööstuses. Tootsi turbabriketitehas muutus
NSV Liidu moodaimaks turbatööstusettevõtteks. Veel arenes kiiresti ka metallitööstus ning
kergetööstus(taastati Kreenholm). Sõjajaärgset industrialiseerimist on eesti teadlased ja
poliitikud hinnanud kui väiksele maavaradevaesele liiduvabariigile loomuvastase ja
ebaratsionaalse majandussüsteeemi pealesurumist(nt. Gaasi tootmine leningradile). Sellega
kaasnes inimtöö tootlikkuse langus, loodusressursside raiskamine ja looduse reostamine.