Imikuiga ja lapsepõlv
puudutab suuremaid lapsi.
Uurimused näitavad, et laps õpib keelt ka kaudselt – kui ta kuuleb
pealt, mida suured inimesed omavahel räägivad, kuuid mõjutab ka TV.
KEELELINE ARENG JA SEONSOORSED KAHJUSTUSED
Varane keeleline areng pimedatel lastel:
Oma esimesed sõnad ütlevad väga hilja (23. kuni 26. elukuul).
Nägijatele tähendab sõna „vaatamine“ silmadega uurimist,
pimedatele lastele – samuti uurimist objekti tajumiseks kasutava
domineeriva moodaalsusega – kätega (puudutuste kaudu).
Pimedad lapsed kasutavad visuaalse info asemel puudutuste ja
kuulmise teel saadavad infot.
Pimedad omandavad sõnu sama kiiresti kui nägijad, kuid nende
arusaamine on teine. Pimedad on esialgu tõrksad sõnad konteksti
laiendamiseks.
Jõuavad pimedad mitmesõnaliste lausungiteni samas punktis kui
nägijadki.
Kui sõnavara ulatub 100 sõna – siis hakkavad nad oma sõnu
kombineerima.
VIIPEKEELE OMANDAMINE KURTIDEL LASTEL