Lahmuse Mõis
vastu. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartu rahu. Eesti rahvas saavutas iseseisvuse. Langenute
mälestuseks otsustati ka Suure-Jaanis püstitada mälestussammas. Raha saadi pidude
sissetulekutest ja annetustena. Sooviti, et mälestussambal oleks kujutatud muinasvanem
Lembitu. Töö telliti Amandus Adamsonilt ja mälestusmärk avati 24. juunil 1926. a.
Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid Vabadussõja
lahingutes. Kahjuks jäi see töö pooleli. Monumentii ei olnud nõukogude ajal enam surnuaia
kõrval, kuid monument oli alles, ainult käsi murtud. Eesti Vabariigi taasiseseivumisega oli
suure-jaanilastele väga tähtis taastada Vabadussõja mälestussammas. Raha koguti rahvalt
annetustena. Monumendi modelleeris Lahmusel elav kunstnijk Edgar Viies , See on koopia A
Adamsoni tööst ja avamine toimus Võidupühal 23. Juunil 1990.a., avamisel oli ka tolleaegne
peaminister Edgar Savisaar. Originaalkuju on Suure-Jaani Linnaraamatukogus lasteosakonna