Noorena meeldis eriti nikerdada pirnipuust kujusid. Adamsoni modellee-rimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviklikule üldmõjule. Loomingu paremikku kuuluvad realistlikku kalurielukujutised "Hülgekütt Pakri saarelt" ja "Äreval ootel". Valdav osa teoseid on allegoorilised kompositsioonid, silma paistvamad neist "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" ning "Laeva viimane ohe". 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronkfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Sammuti on tema loodud L. Koidula mälestussammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus ning skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Näitusel olid eksponeeritud kaks Adamsoni teost: "Laine ainus suudlus" ja "Kunstniku uinuv tütreke"
meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Pakril. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Temalt on Lydia Koidula sammas Pärnus. Eakale kunstnikule saabus surm 26. juunil 1929. a. Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. "Russalka" monumendi juurde viiva tee lähedale on püstitatud mälestussammas ka selle autorile Amandus
Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Uuga-Rätsepal, Pakril. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk t. 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed, nagu "Külataat Keilast" (1893), "Äreval ootel" (1899) jt. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis
annaabi.ee 
