"montfauconis" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tõsi küll, nende helin oli ainuke heli, mida ta veel kuulis. Ses mõttes armastas ta suurt kella kõige rohkem. Seda eelistas ta pühapäeviti kellade kumisevas peres. Selle suure kella nimi oli Marie. Ta rippus üksinda lõunapoolses tornis oma õe Jacqueline'i naabruses. Viimane oli väiksem ja rippus väiksemas puuris. Jacque-'ine'i nime oli ta omandanud Jean Montaigu naiselt, kes ta kirikule oli kinkinud, mis aga sugugi ei takistanud, 145 et sel naisel hiljem Montfauconis pea otsast raiuti. Teises tornis rippusid kuus kella ja lõpuks kuus kõige väiksemat rippusid kesktornis löövide ristumiskohal puust kella kõrval, mida löödi ainult suure neljapäeva õhtupoolest lihavõtte laupäeva hommikuni. Nii oli Quasimodol oma haaremis viisteistkümmend kella, kuid suur Marie oli ta lemmiknaine. Raske oleks kirjeldada ta rõõmu suurtel kellalöömise päevadel. Kui ülemdiakon talle loa