Suur Prantsuse Revolutsioon
sekkuma Louis XVI välispoliitikasse.
Esimene, suurem kokkupõrge kuningakoja ja Rahvuskogu vahel tekkis mais
1790, kui oli puhkemas sõda Inglismaa ja Hispaania vahel Põhja-Ameerika
idakalda pärast.
1761 aastal sõlmitud Perekondliku lepingu põhjal nõudis Hispaania Louis
XVI sõjalist abi. Välisministeerium otsustas saata laevastiku Hispaaniale
appi.
Dünastilise välispoliitikaga ei nõustunud kodanlikud ringkonnad ja valgustusaja
filosoofid (Montesqau, Voltaire, Rousseau jt).
Vasakpoolsed Rahvuskogu liikmed otsustasid ära võtta kuningalt sõja
kuulutamise ja rahu sõlmimise õiguse.
Kuningas suutis ära osta ühe saadiku, krahv Mirabeau, kelle
kompromissettepanek võeti vastu. Selle järgi sai Rahvuskogu kuulutada sõda ja
teha rahu ainult kuninga ettepanekul.
Perekondliku lepingu täitmise kontrollimiseks moodustati Diplomaatiline
komitee, mille juhiks sai Mirabeau.