tollal väga kardetud haiguse - ja saaks selle daami poolt ühtlasi ka ,,väljaõppe". Süüfilist kuningas ei saanud, sai natukene ,,lahjema" tripperi, mille põhjustajaks ,,õpetajanna"väitis olevat kuninga paralleelpartneri, mitte iseenda. Alates 1661. aastast sai kuninga armukeseks Louise de La Valliere, kellel oli ilus lauluhääl. Selle armukesega sai Louis XIV neli last. Järgmine armuke oli Athenais de Mortemart, tuntud ka madam de Montespani nime all. Selle naise abikaasa ei soovinud oma naist kuningaga jagada ja kuningal tuli probleeme. Selle naisega sai kuningas seitse last, lisaks kaks last oli tal oma seadusliku mehega. Hoolimata kõigest jäi ta pikka aega kuninga peamiseks armukeseks. Samas oli kuningas kõigi naistega, kellega võimalik. Näiteks oma armukest oodates ka armukese teenijaga. Kuninga viimane armukene oli proua Maintenon. See naine üritas kuningat mõjutada piirata liiderdamist, mis
Palju valgust sisse laskvaid tiibaknaid ääristavad joonia piilarid. Kõige kõrgemal asub atikakorrus, mida kroonivad trofeed. Kas pargikujundusel oli tseremoniaalne funktsioon ja siingi kasutati allegoorilist tõlgendamist. Seda kasutati meelelahutuseks. Pargi väljapaistvaimad rajatised olid J. Hardouin-Mansart`i püstitatud oranžerii ja Trianod. Sellenimelise küla asemele ehitati Louis XXIV ja Madame de Montespani intiimseteks kohtumisteks algselt Trianon de Porcelaine. See oli ekstravagantselt sisutatud ja täielikult Delfti glasuurkahlitega kaetud, kuid see oli mitteköetav. See asendati Grand Trianoniga. U 80 aastat hiljem lasi kuningas Madame de Pompadouri jaoks ehitada Petit Trianor`i. Selle juures asus ka Amori tempel. 15.Charles Le Brun 1619 – 90 Viibis pikemat aega Roomas. Juhtis arvukate Pariisi aadlielamute kaunistamist ning maalis kuningale suuri
annaabi.ee 
