(Agrostis capillaris) on üheiduleheline taimeliik kõrreliste sugukonna kasteheina perekonnast. Puhmarinne Kanarbik Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas kanarbikuliste sugukonnast, kanarbiku perekonna ainuke liik. Rohurinne Punane aruhein Punane aruhein teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Rohurinne Mägiristik Mägiristik (Trifolium montanum) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast. Täname vaatamast.
Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(Trifolium repens), kuldristikut(Trifolium agrarium) ja keskmist ristikut(Trifolium medium). Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense). Niisketel niitudel võime kohata pruun ristikut ehks põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake.põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18
) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34. valge mesikas (Melilotus albus) Medik. 35. kassiristik (Trifolium arvense) L. 36. keskmine ristik (Trifolium medium) L. 37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45
ahtalehline turbasammal (Sphagnum angustifolium) SUGUKOND: vildikulised (Aulacomniaceae) PEREKOND: vildik (Aulacomnium) kännuvildik (Aulacomnium palustre) SUGUKOND : tähtsamblalised (Mniaceae) PEREKOND: lehiksammal (Plagiomnium) lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) SUGUKOND: kaksikhambalised (Dicranaceae) PEREKOND: kaksikhammas (Dicranum) harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium) kase-kaksikhammas (Dicranum montanum) SUGUKOND: tüviksamblalised (Climaciaceae) PEREKOND:hiissammal (Leucodon) harilik hiissammal (Leucodon sciuroides) SUGUKOND: ehmikulised (Thuidiaceae) PEREKOND: loodehmik (Thuidium) loodehmik (Thuidium abietinum) SUGUKOND: ulmikulised (Hypnaceae) PEREKOND: ulmik (Hypnum) läikulmik (Hypnum cupressiforme) PEREKOND: laanik (Hylocomium) harilik laanik (Hylocomium splendens)
mets-tähthein (Stellaria tähthein (Stellaria) nelgilised (Caryophyllaceae) holostea) põldtulikas (Ranunculus tulikas (Ranunculus) tulikalised (Ranunculaceae) arvensis) harilik hiirekõrv (Capsella hiirekõrv (Capsella) ristõielised (Brassicaceae) bursa-pastoris) ojamõõl (Geum rivale) mõõl (Geum) roosõielised (Rocaceae) mägiristik (Trifolium ristik (Trifolium) liblikõielised (Fabaceae) montanum) verev kurereha (Geranium kurereha (Geranium) kurerehalised (Geraniaceae) sanguineum) mõru vahulill (Polygala vahulill (Polygala) vahulillelised (Polygalaceae) amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae)
lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum), harilik nurmenukk (Primula veris), metsülane (Anemone sylvestris) jt. Selliseid liike nimetatakse kaltsifiilsesteks e. lubjalembesteks. Endla Reintam, 2008/2009 26 Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit.
annaabi.ee 
