Pihlakas
pihlakatest on meie jaoks kõige tuntum eelpool mainitud harilik pihlakas. Levinud on ka
huvitavate pool-liht ja pool-liitlehtedega puud, millede puhul lehtede alaosa koosneb
sulglehekestest, keskosa on hõlmine ja lehetipp vaid saagjaservine. (ibid.)
1.1 Harilik pihlakas
Hariliku pihlaka ladinakeelne nimi on Sorbus aucuparia. Kuulub sugukonda roosõielised,
perekonda pihlakas. Harilik pihlakas levib nii Euroopas kui ka Siberis. Eestis esineb teda
sageli. Kasvukohtadeks võib lugeda montaanset ja subalpiinset astet. Tasandikel kasvab
kultiveerituna. Harilikku pihlakat leiab ka hõredates kuuse-, lehtpuu- ja
seedermännimetsades, väludel, rohelise lepa ja mägimänni-põõsastikes, kaljustel
küngastel, metsaservadel mõõdukalt kuivadel kuni niiskeil huumuslikel, enamasti
happelistel muldadel. (Godet 2000: 68) Lisaks kasvab ta raiesmikel (Leht 1999: 163)
Eluvormina on pihlakas mitmeaastane heitlehine lehtpuu, Vahel kasvab ka põõsana.
annaabi.ee 
