Maitsetaimed
suurtest ohtudest ja merekoletistest, kes pidavat varitsema vürtsilaevu. Vürtsidega
liiguti ka mööda Siiditeed. Sealt jõudsid kaubad Hiina, Pärsia ja Väike-Aasia kaudu
Bütsantsi ning sealt mööda mereteed Ateenasse ja Roomasse. [Renate Kissel, 2001,
lk.8-9]
Lõpuks said roomlased ise ka teada kust vürtse saab ja asusid neid ka ise tooma. Siiski
olid laevareisid ohtlikud ja võisid kesta aastaid. Aprillis sõideti Indiasse, ning
oktoobris saadi monsoontuulte abil jälle koju tagasi. Kui araablased aastal 641 pKr
Aleksandria vallutasid ning põhja-aafriklased tungisid edasi Ibeeria poolsaarele,
hääbus vürtsikaubandus täielikult 400ks aastaks. [Renate Kissel, 2001, lk.9-10]
Alles ristisõdade algusega 11.sajandil algas uus õitseaeg maitseainete kaubanduses.
Sellele aitasid kaasa kloostrid, mille kindlaks osaks oli ürdiaed ning Karl Suur, kes
andis suure panuse ravimtaimede ja köögiürtide kasvatamisse. Oma võõrkeelse