• eukarüootse geeni struktuur ning näita ära struktuursed elemendid/alad Geeni kodeeriv osa koosneb eksonitest, funktsionaalne osa on promootor ja intronid. Lihtne eukarüootne transkriptsiooni ühik sisaldab ühte geeni kodeerivat ala, mis ulatub 5’ cap saidist 3’ polü(A)ni, ning vastavaid kontrollalasid. Intronjärjestused, mis paiknevad eksonite vahel, eemaldatakse primaarse transkripti protsessingu käigus ning seega nad ei kuulu funktsionaalse monotsistroonse mRNA koosseisu. Katkendliku joonega on tähistatud välja lõigatud intronid. • pre-mRNA struktuur ning näita ära struktuursed elemendid/alad • nukleosoom ning näita ära struktuursed elemendid Nukleosoom koosneb umbes 147 bp DNA-st, mis ümbritseb 1,67 tiiru ulatuses histoonide oktameeri. Histoonide oktameer koosneb neljast histoonist, mida esineb kahes koopias: H2A, H2B, H3 ja H4. Kõrvutiolevad nukleosoomid on ühendatud vaba DNA lõiguga, mida nimetatakse linker-DNA-ks.
Meelespea: Molekulaarselt on geen täielik DNA järjestus, mida on vaja funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks. Lisaks kodeerivatele eksonitele sisaldab geen ka mittekodeerivaid alasid (introneid) ja kontrollregioone. Enamikul bakteri- ja pärmigeenidel intronid puuduvad, samas kui hulkraksete geenidele on need väga iseloomulikud. Intronite pikkus on tihtipeale palju suurem kui eksonite oma. Lihtne eukarüootne transkriptsiooniühik annab ühe monotsistroonse mRNA, millelt sünteesitakse üks valk. Kompleksne eukarüootne transkriptsiooniühik transkribeeritakse esmalt primaarseks transkriptiks, mida hiljem protsessitakse kaheks või enamaks monotsistroonseks mRNAks sõltuvalt splaissaitide ja polüadenülatsioonisignaalide valikust. Paljud komplekssed transkriptsiooniühikud (näiteks fibronektiini geenid) ekspresseerivad ühte mRNA tüüpi ühes rakutüübis ja teistsugust (alternatiivset) transkripti teises rakutüübis.
annaabi.ee 
