Referaat - Viirused
VÖÖTOHATIS
Vöötohatist tuntakse meditsiinis nime all herpes zoster, mis tähistab ladina keeles vööd.
Nimetus tuleneb lööbe leviku mustrist.
Vöötohatisele eelneb tihtipeale valulik põletav tunne, tuntud ka paresteesiana (naha
väärtundlikkus), haigestunud dermatoomil (kindla spinaalnärviga varustatud nahapiirkond)
Rindkere on kõige sagedamini haigusest haaratud piirkond, samuti näo sensoorsete ning
monotoorsete närvidega varustatud piirkonnad.
Vöötohatise lööve järgib iseloomulikku vöösarnast mustrit nahal.
Vöötoahtis tekib algselt paapulitena (väikesed kerkinud tähnid) mis muutuvad hiljem
villideks.
Kolm kuni seitse päeva pärast villide moodustumist hakkavad tekkima kärnad.
Kui kärnasid mitte puudutada, hakkavad nad eralduma ja kukuvad ära 14 päeva möödudes.
Pärast lööbe kadumist võib närvivalu kesta mõni kuu.