Põhitõdesid tervise fitnessist.
KEHALISE AKTIIVSUSE, FITNESSI JA TERVISE MÄÄRAMINE. Vahendid varieeruvad
suuresti kohaldatavuse poolest epidemioloogilistele uuringutele, kliinilistele uuringutele ning
individuaalseks mõõtmiseks. Mõõtmise juures tekib probleem sellega, et kehaline aktiivsus on väga
kompleksne ja sellele kulub 15-40 % isiku kogu energiakulust.
Määramise metoodikad:
1. KALORIMEETRIKA
- otsene soojusvahendus (spetsiaalsed kambrid)
- kaudne (respiratoorne)
2. FÜSIOLOOGILISED MEETODID
- SLS monotooring
- radioaktiivne vesi
- MHT määramine (max. aeroobne võimekus)
3. MEHAANILISED JA ELEKTROONILISED SEADMED
- pedomeetrid (sammulugejad)
- jalale asetatavad andurid
- elektroonilised liigutuste registraatorid
- aktseleromeetrid
4. INIMESTE KÄITUMISE JÄLGIMINE
5. TOIDUST SAADAVA ENERGIA FIKSEERIMINE
6. TÖÖ JA VABA AJA KEHALISE AKTIIVSUSE FIKSEERIMINE
- tööde klassifikatsioon
- eneseraportid
- küsimustikud