Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
2) Horisontaalselt esisuunalised (laul) ja tagasuunalised (lüüa)
3) Poolte asendi muutumine huulte asend muuub, keel on paigal (söe)
22. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid?
Eesti keele vokaalfoneemid on lühikesed, pikad ja ülipikad ning võivad moodustada monotonge ja diftonge.
a) sama, sma, sâma
b) sama, sma, sma
lühike pikk monotong
23. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus. Õhk võib vabalt liikuda läbi nina. Õhuvool on mingil moel takistatud.
24. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!
Moodustus- ehk hääldusviis kuidas õhk liikuma pääseb.
1) resonandid ("kaasa helisema")
c) poolvokaalid (w, j)
d) nasaalid (m, n)
annaabi.ee 
