Müüt kordamisküsimused
ja sündmused pole eesti mütoloogiale omased.
Oletas, et meie jumalasüsteem oli ainujumalakeskne. Rahvaluules on ainestikku, et
on olnud vana inimese kuju olemas. Analoogia printsiibi kohaselt võttis tegelased
Kalevalast üle (Vanemuine, Ilmarine, Lämmenküne, Viboane). Kalevipoeg oli
audentne tegelane, aga teised olid väljamõeldised. Faehlmanni panteon peajumal
Vanaisa ehk Taaraga (kelle poegade hulka kuulus Vanemuine) oli tema enda sõnul
monotheistlik. Soome mütoloogiast, millele pärast „Kalevala” ilmumist (1835) sai
osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel
distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks
eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe
käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat
soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste
annaabi.ee 
