3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid) · Kalasöödaks sööt, alginaadid parandavad toidukonsistentsi · Väetis (K ja N, P vähem)parandab pinnase struktuuri, hoiab niiskust
Puuduvad täielikult Laminariales esindajad, domineeriva canopy moodustavad Desmarestiales liigid, levivad kuni 40 m sügavusele. Gigant Himantothallus kuni 10 m pika ja 1 m laia tallusega: 5-35 m sügavusel. (Varem loeti seda Lamin hulka kuuluvaks, täpsem arengubioloogia uuring viis selleni, et "viimane Lamin esindaja Antarktikas läks kaduma". Punavetikate hulgas on suure tallusega endeeme (Iridaea obovata 1m). Rohevetikate endeemsed esindajad on kosmopoliitsetest perekondadest Monostroma, Enteromorpha jt. Fütobentos magevees Vaid 1% õistaimedest on kohastunud eluks vee sees või selle pinnal, tegu on nii struktuurilt kui morfoloogialt st. ehituselt ja väliskujult erakordselt plastiliste rühmadega (Wetzel, 1983). Elu on tekkinud vees, õistaimed ja sõnajalgtaimed on evolutsiooni käigus uuesti vette asuma ja veetingimustega kohastuma pidanud, nad on sekundaarsed vee-asukad. Ürgsematele taimerühmadele on vee-elu omasem.
annaabi.ee 
