EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
• semeemi moodustavad tähenduskomponendid e. semantilised tunnusjooned
• sõnal on olemas põhitähendus e. süsteemitähendus = denotatiivne tähendus
• põhitähendusele võivad liituda konnotatiivsed tähendused
• monoseemilised e. ühetähenduslikud ja polüseemilised e. mitmetähenduslikud lekseemid
• kõige polüseemsemad eesti verbid käima ja tõmbama (22 põhitähendust + alltähendused);
polüseemne u. iga 10. sõna; liitsõnad enamasti monoseemsed
• termineid püütakse säilitada monoseemilistena
• enamik sõnu muutub keelekasutuse käigus polüseemseks
• keeles olevale sõnale uue tähenduse andmine on kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks
Polüseemia
• polüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole
• polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime
• olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis
Nt. J. V