Liivimaa alistamist. Aja jooksul sai tänu vallutustele ordust sõjaliselt tugevaim jõud regioonis ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235. kui ordu kaotas palju vendi ning arvatavasti sellepärast otsustati see liita Saksa orduga. Alates liitmisest saadi uus nimi Liivi ordu. Eesti oli oluline kaubanduskeskus, kuna kuulus kaubanduslikku ja poliitilisse liitu Hansa liit. Siin olid idakaubandust monopoliseerivad Hansa linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Hansa liit andis Eestile võimaluse oma kaupu eksportida ning saada ise neid asju, mida polnud siin saada. Võõrvallutuse järjel tekivad Eesti aladele, praeguseks kõige suuremad, linnad. Linnaks saamiseks oli vaja linnaõigust, mis saadi vanemalt ja suuremalt linnalt. Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna
Riigil on mitmeid definitsioone, kuid üldiselt rääkides on põhilisteks: -territoriaalsus – riik on geograafiliselt asetsev ning seotud -suveräänsus – riik seisab kõrgemal kõigist teistest assotsiatsioonidest ja gruppidest oma territooriumis ning riigi jurisdiktsioon laieneb tervele ala populatsioonile -legitiimsus – riigi autoriteet on laialdaselt tunnustatud, nii sisemiselt kui väliselt -valitsemise monopoolsus – riigi institutsioonid monopoliseerivad avalikud otsustetegemised ning nende jõustamised Kõik neli omadust ei pea olema puhtal kujul olemas, et riik eksisteeriks, kuid nad peavad olema prominentselt esindatud, et luua vajalik alus riigisüsteemile. EL-i puhul kõik neli tunnust on olemas, kuid seda ainult poolikult: -Territoriaalsus – on olemas EL puhul, kui summa kõikide liikmesriikide territooriumidest. Kuid ei saa öelda, et EL omaks seda territooriumit, seda teevad liikmesriigid ise.
annaabi.ee 
