Mononukleoos
Edasi satub viirus veres ringlevatesse
spetsiifilistesse kaitserakkudesse.
Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude
vastu käivituv immuunreaktsioon.
Sümptomid ehk avaldumine
· Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis,
kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat.
Sümptomid avalduvad seda tugevamini, mida vanem on
haigestunud inimene - eelkooliealistel lastel kulgeb haigus
tavaliselt sümptomiteta.
· Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik, kurguvalu,
mandlite põletik, kukla-, kaela- ja kaenlaaluste lümfisõlmede
suurenemine, põrna suurenemine ja maksapõletik.
Eelpool nimetatud haigusnähud ei pea korraga esinema - ükskõik
milline neist võib olla ka viirusnakkuse ainsaks väljenduseks.
Lisaks võib esineda ka turse silmade ümber ning peenetäpiline
lööve kehal.
Diagnoosimine ehk milliseid
uuringuid võidakse teha ja miks
· Mononukleoosi diagnoositakse