Viirused
nende vähenemine korreleerub arenemisega AIDSiks.
Immuunsüsteemi eest põgeneb HIV: (1) mutatsioonid, antigeensuse muutmine, (2) terve immuunsüsteemi kompromiteerimine
tsütokiine tootvaid CD4 hävitades, (3) persisteeruv infektsioon makrofaagides ja CD4 rakkudes: immuunpriviligeeritud rakud ja
koed.
Alguses on suur hüpe viiruse tootmises, vireemia. T–rakkude proliferatsioon ja vastused infitseeritud lümfoid– ja
müeloidrakkudele põhjustava mononukleoosilaadseid sümptomeid. Kliiniliselt latentses perioodis viiruse tase langeb, kuid
lümfisõlmedes toimub replikatsioon rõõmsalt edasi. Viirus jääb latentseks makrofaagides, T–rakkudes. Haiguse hilises faasis
tõuseb veres viiruse hulk, CD4 väheneb, lümfisõlmede struktuur hävib, patsient muutub immuunsupresseerituks. Kui CD4 hulk
on alla 200 µl, on antigeenspetsiifilised immuunvastused sandistatud :), humoraalsed vastused kontrollimata. Toimub
oportunistide ülekasv
annaabi.ee 
