näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu 8 lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis
sajandi lõpust. Nad on aluseks kõigile sünteetilistele plastmassidele ja kiududele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis moodustavad võrgu ning muudavad polümeeri kõvemaks ja vähempainduvamaks