lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal tuntud prominendi nime, hääl ja nägu (Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin), Lennu taadu). Igaühel on oma monomanne vaatenurk või eluviis, mille ta on absolutiseerinud. Proosateosed: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Sirli, Siim ja saladused" "Sibulad ja sokolaad" "Rehepapp" tõlgitud soome ja norra keelde. Romaan eesti rahva elust mõisahärrade rõhumise all, ära kasutatud eestlaste ebausku, vaimukas sõnaseadmine. "Leiutajateküla Lotte" "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult
Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liitu. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on ka esmaavaldatud. Hariduselt ajakirjanik. Kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal tuntud prominendi nimi, hääl ja nägu. Igaühel on oma monomanne vaatenurk või eluviis, mille ta on absolutiseerinud. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus aga absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Andrus Kivirähk kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ta eelistab teatrit üle rommanide. 1.2 Autori väljaantud raamatud
annaabi.ee 
