"monomaaniast" - 1 õppematerjal

"Vesi" Toomas Raudam

Kui ema ta 1946. aasta siigisel poolvagisi esimese klassi uksest sisse liikkas ja ise seejarel kella kahku kolama pani, leidis ta ohtul kodunt eestpoja, kes luges voodi serval rahumeeli raamatut. Kui ka jargmistel paevadel ligilahedaselt sama juhtus (erinesid vaid paaseteed ja loksust lahtirebimise ajad), siis ei jaanud muud iile kui kutsuda Sobakov. Hallide vuntside ja kiilaspeaga doktor ei kiirustanud diagnoosi panema, vaid motles eelkoige sellele, kuidas lepitada pueriilsest monomaaniast (mis vois olla aluseks mone tosisema tove, naiteks skisofreenia tekkimisele) teadmatutel pohjustel nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos. Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane ettekujutus, kuidas linnakodanikud paigutuvad oma korteritesse ja et see tingib nende kaít1