Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
ahassügavuses
Valemi järgi sõltub see paksus voolukiirusest ja voolutäitest AB ahasristlõikes
(asub taganõlva jalamil , kus voolukiirused kõige suuremad ja voolutäide kõige
väiksem).
• Hüdrauliline hüpe tekib alati AB-s. Ehituslikult on lubatud ainult kaetud hüppe projekt-
mine. Selle korral löögipõranda pikkus on võrdne hüppe pikkusega.
•Konstruktiivselt eraldatakse löögipõrand paisukehast deformatsioonivuugiga . Väikese
löögipõranda laiuste korral võib see olla monoliitplaat. Laiade voolusängide korral
nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste
telgjoontel . Kui pikki vuukide vahe on üle 20 m tuleks ette näha lisavuugid, mis sellisel
korral kulgevad ülevooluavade telgjoontel.
•Filtratsioon võib kulgeda ka löögipõranda all ja seal esineb ka filtratsiooni vasturõhu
nähtus. Selle nähtuse vähendamiseks nähakse ette löögipõranda alune drenaaž