Mati Unt ja Nüüdisteater
Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades
samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtted, mis aga murduvad läbi postmodernse
maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt
Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi
psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust.
Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis
domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist.
1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma
paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja
zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt
tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud
annaabi.ee 
