Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks
Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus. Soojuskiirgus oleneb: keha temperatuurist, tahke keha kiirgab pinnalt ja oleneb värvi koostisest. Mõõdukatel temperatuuridel on tegu IP kiirgusega. Kõrgematel temperatuuridel lisandub ka valguskiirgus. Soojuskiirguse diapasoonist oleneb kas on IP(0,4- 0,8m) või valguskiirgus(0,8-800m). Kiirgus mis vastab lainepikkuste kogu spektrile nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks). Resulteeruv kiirgus on keha poolt väljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvõetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef = E + RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust
Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus. Soojuskiirgus oleneb: keha temperatuurist, tahke keha kiirgab pinnalt ja oleneb värvi koostisest. Mõõdukatel temperatuuridel on tegu IP kiirgusega. Kõrgematel temperatuuridel lisandub ka valguskiirgus. Soojuskiirguse diapasoonist oleneb kas on IP(0,4- 0,8m) või valguskiirgus(0,8-800m). Kiirgus mis vastab lainepikkuste kogu spektrile nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks). Resulteeruv kiirgus on keha poolt väljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvõetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef E RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust.
annaabi.ee 
