Riigiõigus
riikides eristatakse presidendi reservpädevust, mida ta tavalistes tingimustes ei kasuta. Seda võib
kasutada kriisiolukorras. Sellisel juhul võtab president üksikjuhtudel otsuseid vastu omal
äranägemisel, arvestamata valitsuse seisukohti, näiteks jätab seaduse välja kuulutamata riiklikel
kaalutlustel.
Eestis oli parlamentaarne vabariik aastatel 1920-33, ehkki riigipea eraldiseisev instituut tollal üldse
puudus. 1992. a põhiseadus on pigem parlamentaarne kui presidentaalne.
Monokraatlikku vabariigi on rakendatud Aafrika ja mõnedes Aasia riikides. Selle tunnusteks on:
1) Riigipea tegevuse üle pole mitte mingit parlamendi ega kohtulikku kontrolli
2) Riigipea on valitseva partei liider, kusjuures see partei on ainuke lubatud partei
3) Valimised on rituaalse ja formaalse iseloomuga
4) Kogu parlamendi tegevus toimub riigipea kontrolli all, kellel on õigus parlamenti oma suva
järgi laiali saata
35. Mida kujutab endast nõukogude vabariik?
annaabi.ee 
