Bunge teene ruumiline korraldus, geograafia vabanes piiratusest regiooniga, geogr ei pidanud olema enam mite erineva nähtusega nende vastastikmõjus. Süsteemse lähenemise metodoloogia, Bunge karuteene geo matematiseerimine, inimgeo üldsitamine, suhteid ja suhtlemist ei saa seletada ainult ruumi iseärasustega. järgijad arendasid ja selgitasid Bunge m6tteid, töötasid nende valgusel läbi senised algatused teha geograafiat uutmoodi, v6tsid oma saavutused kokku suurteks monograafiateks ja panid niiviisi aluse ruumanalüüsiks nimetatud voolule uues geograafias. Regiooniteadus. W. Isard pani aluse uuele teadusele -regiooniteadusele (regional science), mille ülesandeks oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. See kergitas muidugi küsimuse regiooniteaduse ja senise majandusgeograafia vahekorrast. uus arusaamine regioonist. Regiooniteadus pidi kasutama uut arusaamist regioonist, mille lsard välja arendas
2. Üldistes geograafiat liialt. 3. Eraldas geograafia jälle teistest teadustest, väites, et geograafia peab uurima ainult suhteid ruumis, so ruumiline separatism, 4. ei pidanud regionaalgeograafiat uuendamisvääriliseks. Bunge jarglased ja ruumanaliiiisi voolu valjakujunemine Järgijad, kes võtsid üle Bungle mõtteviisi, arendasid ja selgitasid ta mõtteid, töötasid nende valgusel läbi senised algatused teha geograafiat uutmoodi, võtsid oma saavutused kokku suurteks monograafiateks ja panid niiviisi aluse ruumanalüüsiks nimetatud voolule uues geograafias. Isard ja regionaalteaduse vool Walter Isard. Mängis suurt rolli majandusgeograafia ümberkujunemisel. Peateos "Regionaalanaliiiisi meetodid: sissejuhatus regiooniteadusse" 1960. Regiooniteadus. Isard pani aluse regiooniteadusele, mille ülesandeks oli majandusregioonide ja neid kujundavate majandusprotsesside uurimine. Uus arusaamine regioonist
annaabi.ee 
