Keeleteadus
Lingvist märkab igapäevaelus
hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või
lugema satub, ja märgib neid üles.
4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist
ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab
uuritavat keelt.
5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele.
Nostraatiline hüpotees
Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa,
semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-
aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad.
Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud
ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest
arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest.
Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud
paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.