Kompleksühend – ühendid, mis koosnevad tsentraalaatomist (kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv
teooriat. 78. Ligandid. Mono- ja polüdentaatsed ligandid. Tooge näiteid. Miks kasutatakse kompleksonomeetrias titrantideks polüdentaatseid ligande? Ligandid on molekulid, ioonid, orgaanika mis seondub kompleksimoodustajaga (tsentraalaatomiga). Monodentaatsed ligandid on ligandid mis saavad seonduda ühest kohast tsentraalaatomiga, polüdentaatsed ligandid on ligandid mis on võimelised ühe tsentraalaatomiga mitmest kohast liituma. Monodentaatne on näiteks ammiin ligand(ammoniaak) või halogeno( kloriid, jodiid, fluoriid, bromiid) polüdentaatsed on oblikhape, EDTA, nitro, etüleendiamiin. Kompleksonomeetrias kasutatakse polüdentaatseid ligande seepärast, et titrant (ligand) ja analüüsitav ioon moodustaks üks ühele komplekse, et lõpp-punkt oleks kergem määrata. Sest monodentaatsetega annavad ioonid enamasti komplekse, kus on tsentraalaatomiga liitunud erinev arv ligande. Ja nende paralleelvormide
annaabi.ee 
