keemilises ühendis. Oksüdatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni käigus on oksüdeerumine, oksüdatsiooniastme vähenemine aga redutseerumine. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ülekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksüdeerumine. 1) vaba elemendi (ühinemata neutraalse aatomi) oksüdatsiooniaste on 0; 2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksüdatsiooniaste võrdne iooni summaarse elektrilise laenguga; 3) enamikus ühendites on vesinikul oksüdatsiooniaste 1 ja hapnikul oksüdatsiooniaste 2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hüdriidides, näiteks LiH, oksüdatsiooniaste 1 ning hapnikul näiteks ülihapendites, näiteks H2O2 oksüdatsiooniaste 1, samuti ühendites fluooriga); 4) neutraalse molekuli aatomite oksüdatsioonisastmete algebraline summa peab
Mittemetallidel on muutuv oksudatsiooniaste: maksimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number ja minimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number miinus 8. · IUPAC-i "Keemiaterminoloogia kasiraamat"[1] annab oksudatsiooniastmele jargmise definitsiooni: "Oksudatsiooniaste on aatomi oksudeerituse astme moot aines. Seda defineeritakse laenguna, mis aatomil voiks olla, kui loendada elektrone kokkulepitud reeglistiku jargi: 1) vaba elemendi (uhinemata neutraalse aatomi) oksudatsiooniaste on 0; 2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksudatsiooniaste vordne iooni summaarse elektrilise laenguga; 3) enamikus uhendites on vesinikul oksudatsiooniaste 1 ja hapnikul oksudatsiooniaste -2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hudriidides, naiteks LiH, oksudatsiooniaste -1 ning hapnikul naiteks ulihapendites, naiteks H2O2 oksudatsiooniaste -1, samuti uhendites fluoriga); 4) neutraalse molekuli aatomite oksudatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning
annaabi.ee 
