Kuressaare Piiskopilinnus
Sellele vaatamata kestsid ehitustööd kaua,
kuna maa oli ülestõusu halastamatult verise mahasurumise tagajärel äärmiselt kurnatud.
Kuressaare Piiskopilinnus 50 aastat tagasi
Alates 14. sajandi lõpust saab Kuressaare linnus peamiseks Saare-Lääne piiskoppide
residentsiks, milleks alguses oli Vana-Pärnu linnus ning selle hävitamise järel leedulaste poolt
aastal 1263 Haapsalu. Vene-Liivi sõja puhkemisel 1558. aastal müüs piiskop J. Von
Monikhusen, kes aimas ette Vana-Liivi konföderatsiooni lõppu, oma valduses olevad maa-
alad aastal 1559 Taani kuningale Frederik Teisele. Viimane andis need edasi oma vennale
hertsog Mahnusele tasuks saadud Schleswig-Holsteini eest.
Selle tehingu kaudu langesid Saaremaa piiskopile kuulunud alad Taani valitsuse alla ja
Kuressaare linnus muutus Taani asehalduri residentsiks. Nii taani kui ka rootsi valitsuse ajal
püsis hoone muutmata. Linnus sai kannatada sõjategevuses 18. sajandi algul, mil osaliselt