Krooniline reaktsioon. Ilmneb sageli alles aastate pärast peale siirdamist, põhjuseks doonori ja retsipiendi HLA antigeenide sobimattus. Sõltub see immuun-supressiivsest ravist. Histoloogilistes preparaatides on leitud transplantaadi veresoonte seinad on tihenenud ja veresooned blokeeritakse, esineb interstitsiaalne fibroos. Tegemist on nii rakuliste kui ka humoraalsete immuunmehhanismidega. Transplantatsioonil on oluline, et kasutatakse näiteks valge rassi luuüdi, kuna negroidsetel, mongoliidsetel rassidel on HLA veidi erinevalt arenenud. Transplantaati võivad kahjustada ka organismi teised haigused. Oluline on kontrollida ja juhtida transplantatsioonireaktsiooni, vajalikud oleksid uued ravimid, mis suudaksid ära hoida äratõukereaktsiooni. Transplantaadi peremehe vastane reaktsioon. Kudede siirdamisel transplantaat alati ei hukku, vaid reageerib mõnikord aktiivselt retsipiendi vastu ja võib põhjustada isegi viimase surma
Hallide psühholoogia ja anatoomia Kõige tähenduslikumad tulnukatest isendid, kelle peal on olnud võimalik autopsiaid ehk lahkamisi läbi viia, on olnud "Hallide tüübid". Enamus isendite umbkaudne pikkus on 105-135 cm. Pea on, võrreldes inimesega, keha suhtes suurem. Näojooni ilmestavad silmadepaarid, mida kirjeldatakse suurtena või sügavuti asetse- vatena, inimese omadega võrreldes teineteisest kaugemal ning kergelt vildakad nagu idamaistel või mongoliidsetel. Kõrvalesta ega -ava pea küljel ei ole. Nina on ebamäärane, üks või kaks väikest auku on identifitseeritud ninasõõrmetena. Suu piirkonda kirjeldatakse kui väikest pilu või pragu. Osadel juhtudel ei ole üldse suud. Tundub, et suu ei ole neil suhtlemiseks ega toitainete sissevõtmiseks. Kaelapiirkonda kirjeldatakse peenikesena ning osadel juhtudel üldse mitte nähtavana, kuna tihedalt kootud rüü on ümber. Enamus vaatlejaid kirjeldab neid huma- noide kui karvutuid
annaabi.ee 
