19. sajandi poliitilised ja majandusõpetused
ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil
turumajandusena, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks
on raha ( kuld,hõbe) ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkust rahaga. Tähtsaks raha
hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe
kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur. Sellist tegutsemist
nimetati monetaarseks. Seega merkantilistlikku majanduspoliitikat järgivad valitsejad tihti
lausa keelasid välismaa kaupade sissevedu. Sisseveo piiramise tulemusena jõuti järeldusele, et
riik peaks ise rohkem tootma, eriti, kui leidus kodumaist toorainet. Sellest lähtuvalt soodustati
manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist.
Louis XIV ajal Prantsusmaa rahandust juhtinud Jean- Baptiste Colbert oli tuntuim riigimees,
kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust