Maateaduste alused II 2.kontrolltöö
Runksajupilved (e. aikesepilved)
· Udu liigid ja nende tekkimise pohjused-
Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult
soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad
ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja
temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu
tekkimine.
Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes
kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti monest monesaja
meetrini ja haihtub kiiresti ohutemperatuuri tousmisel.
Advektiivne udu tekib sooja niiske ohumassi liikumisel ule kulma
aluspinna, millega kaasneb ohutemperatuuri langemine kastepunktini voi
alla seda.
Advektsiooniudu paksus voib ulatuda 500 meetrini. Seda tuupi udu esineb
sooja ohu sattumisel merel kulma hoovuse kohale voi talvel sooja merelise
ohu liikumisel mandri kohale.
Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmojul:
annaabi.ee 
