ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid
Põhiliigitus: monarhia ja vabariik
Riikliku korralduse vorm näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete
omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga.
Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või
eluaegsusest. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne
monarhia) või on monarh võimutäius piiratud (konstitutsiooniline monarhia). Tänapäeval on
paljudes riikides monarihid pigem rahvuse sümbolid, kui mingit poliitilist võimu omavad
institutsioonid.
Tänapäeva riigivormid sarnanevad rohkem status mixtusele (sega –riigivorm, kus leidub
aristokraatia ja demokraatia elemente). Rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament
võtab vastu seadusi (oligarhia) jne.
Lääne demokraatiad põhinevad valdavalt parlamentaarsele suveräänsusel, mis on seotud
Inglise parlamendi ajalooga. Inglismaal on suverääniks kuningas, House of Lords ja House of
Commons.
annaabi.ee 
