Konspekt 2
Loomuõigusel ei ole
enam tegemist Jumalaga. Mittevastavuse korral loomuõigusele ei olnud valitseja kehtestatud
positiivne õigus alamatele täitmiseks kohustuslik, sest valitseja oli rikkunud ühiskondlikku
lepingut (vt riigi osas teema II § 4). Kokkuvõttes viis selline teoreetiline käsitus järelduseni, et
lepingut rikkunud autut valitsejat (monarhi) võib troonilt tõugata - selleks on rahval moraalne
õigustus loomuõiguse printsiipide alusel (nt monarhomahhide ehk monarhikukutajate õpetus;
hiljem ka valgustusfilosoofid). Osundatud loomuõiguslik käsitus oli Suure Prantsuse
revolutsiooni ideoloogia aluseks. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks
kokkuvõtlikult:
1) enne XVII saj - positiivse õiguse sisu määrasid jumal, loodus ning inimmõistus;
2) XVII saj - kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus,
kusjuures Hugo Grotius (rahvusvahelise õiguse rajaja) väitis esimesena (1632), et
annaabi.ee 
