Eesti uusima aja ajalugu
Landesrat esindas nii eestimaa kui liivimaa
kubermangu, Lääne-Eesti saari ning Riia linna. 12.04 Maanõukogus olid esindatud 58
baltisakslast, 13 eestlast ja 11 lätlast. Maanõukogu pöödrus jälle saksa keisri poole,
tänades teda eesti- ja liivimaa ,,vabastamise" eest ning palus, et saksamaa jätkaks
sõjalist kaitset ning aitaks kaasa eesti- ja liivimaa lahutamisele ve küljest ning et sa
keiser aitaks luua eestimaast liivimaast ja kuramaast konstitutsioonilis-monarhistilku
riigi, mis oleks lõdvalt seotud saksamaa keisririigiga. See saigi baltisakslaste
peamiseks eesmärgiks. Vastavad otsused saadeti Berliini, kuigi seal pm toetati, kuid
asi hakkas venima. Kõigepealt oli küsimus Bresti rahulepingus. Eestimaa ja Liivmaa
oli ju jätkuvalt Venemaa koostisosas ning Saksa valitsusel ei olnud nende üle
otsustusõigust. Teiselt poolt leidus saksa riigipäeva saadikute hulgas jõude, kes said
baltikumis toimuvast üsna hästi aru
annaabi.ee 
