Suur Prantsuse Revolutsioon
kahju. Läbirääkimised venisid ja maaomanikud ei näidanud huvi kompromissi
suhtes.
Kiriku varanduste konfiskeerimine sai konflikti põhjuseks Rooma paavstiga.
Revolutsioon jõudis ka paavstile kuuluvasse Avignoni, kus domineeris prantsuse
elanikkond.
Esimest korda ajaloos kasutati rahva vaba tahte avaldust ja viidi läbi
plebistsiit. Selle põhjal liideti Avignon 14.09. 1791 aasta dekreediga
Prantsusmaaga.
Plebistsiit tugevdas paavsti ja monarhiliste riikide negatiivset suhtumist
revolutsiooni.
Ametlik diplomaatia oli Komitee kontrolli all. Samal ajal pidas kuningakoda
salaja läbirääkimisi teiste kuningakodadega revolutsioonilise valitsuse
kukutamiseks.
Louis XVI sai aru oma lootusetust olukorrast ja üritas põgeneda. Valepassid
korraldas Venemaa saatkond. Varennes ta siiski tabati. Kuningapere
põgenemiskatse läbikukkumine kutsus esile monarhistide aktiivsuse
Prantsusmaal, Venemaal, Austrias ja Preisimaal.