Kasekäsn ehk Must pässik
suhteliselt tundmatu superürt, kuni avaldati Nobeli preemia saanud Alexander Solzhenitseni
raamat.Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on
ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid
vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud
ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir
Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb
üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja
tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna
ehk pakurin.
Mis on siis ühist käsnal ja tervisel?
Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine.
Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib
annaabi.ee 
