Eesti uusaeg (1710-1900)
Koht
rahvusliku kirjanduse tekkes. Ka kirjanduse levitamine jääb ÕESi kanda. Teiseks
oluliseks seltsinguks oli 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Ühing. Paljuski on
tegemist ÕESi eeskujuga. Tekib Põhja-Eestis, Tallinnas. Eestvedajateks baltisaksa
haritlaskond. Wiedemann(?), Paucker, Pabst. EKÜ saab aluseks tänase Teaduste
Akadeemia kogudele. Huvi maa ajaloo uurimise vastu. 1840. aastate keskpaigas jõuab
ÕES oma esimeste kriitiliste momentideni. ÕESi seltskonnas erinevad huvid ja
maailmavaated. Inimesed, kes on baltisaksa-saksa taustaga ning eesti päritolu liikmete
vahel arvamuste lahknemine, mis ei vii küll ÕESi tegevuse peatumiseni. Eesti päritolu
haritlased hakkavad baltisaksa seltskonda kritiseerima. Mõjutusi sisemiste
probleemide tekkeks on ka väljastpoolt. 1840. aastate alguse ka keskpaiga talurahva
liikumised avaldavad mõju. Õigeusku mineku üle diskussioon ÕESis. Slavofiilsete
ideede pealetung 1840