Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda
Esialgu ei olenenud rahu sõlmimine vaid Eestist, oli vaja Antanti tuge. Antant ei olnud nõus, sest
Eesti, Läti, Leedu ja Poola olid vastasvõim Nõukogude Liidule. Ka naaberriikidel puudus huvi rahu
vastu. Huvi muutus mõne aja pärast. Arvati, et Balti riigid võiks samal ajal rahu sõlmida, aga Eesti
tahtis kohe sõlmida ning Läti hiljem, sest nende idapoolsed Latgali alad olid Venemaa käes. Leedu
ei olnud tol momedil üldse rahust huvitatud. Eesti oli soovis rahu sõlmida ikkagi võrdlemisi üksi. 3.
jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu sõjategevus rindel lõppes. Rahuleping allkirjastati 2.
veebruar 1920, nimeks Tartu rahu. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene delegatsiooni Adolf
Joffe.
Rahuleping. Esmane ja kõige olulisem punkt oli vastastikune tunnustamine Nõukogude Liit
tunnustas Eestit, Eesti tunnustas Nõukogude Venemaad. Teiseks määrati kindlaks riigipiir. 1919 olid